Jakob Hurt
alal aga sugugi ammendatud. Juba gümnaasiumipõlves oli noormehel tekkinud
kavatsus jätkata õpinguid ülikoolis. Algul soovis Hurt pühenduda gümnaasiumis
armsaks saanud keeleteadusele, kuid Dr. Oetteli soovi tähele pannes valis noormees
usuteaduse. Filoloogia poleks suutnud talle leiba anda, ent pastoriamet toitis teda ja
perekonda korralikult ning võimaldas rohkesti ja mitmekülgselt tegutseda ka
filoloogilistel lemmikaladel. 15.detsembril 1858.aastal võttis Jakob Hurt Tartu
kreiskohtus tunnistuse, et tegemist on varanduseta isikuga. Luba vanemate loaga
ülikooli astuda anti Jakob Hurdale kubermangu koolivalitsuse poolt 10.jaanuaril
1859.aastal. 1859.aasta jaanuaris astus 19-aastane Jakob Hurt Tartu ülikooli
teoloogiat õppima. Eestlasi õppis Tartu suurkoolis tollal vähe, istõttu Hurda ülikooli
astumine äratas laialdast tähelepanu. Tegemist oli omalaadse julgustükiga, sest
majanduslikult oli tema olukord vägagi raske. Ülikoolis õppimine sai tal võimalikuks