Eesti I maailmasõja ajal kuni vabariigi väljakuulutamiseni
mai(kutsuti kokku 1.juuli).
Tegu oli rahvaesindusega, omamoodi parlamendiga. Ülekaalus olid pahempoolsed
sotsialistlikud erakonnad. Parempoolsed (Pätsi Talurahva Liit e Maaliit, Tõnissoni
Demokraatlik Erakond e Rahvaerakond ning Radikaaldemokraatlik Erakond), baltisaksa
mõisnikke ja linnakodanlust esindavad jõud, olid pärast Veebruarirevolutsiooni nõrgad
pooldasid tasakaalukamat arengut, mõõdukamaid reforme ning suuremat eraldatust
Venemaast. Reformid : uued kreisivalitsused, I Eesti jalaväepolk (aprill 1917).
Vasakpoolsed ei teinud katset Maavalitsust juhtinud J.Raamotit ega J.Pätsi tagandada,
erandiks olid aga enamlased (rahu, maad ja leiba tõotavad, saavutasid 1917 suvel edu).
Nende liikmeskond suurenes 20 000ni 7 kuuga ning toetajaskond mitmekordistus, nende kätte
läks Tallinna ja Narva linnavalitsus. Suur oli nende mõju sõjaväes : 1917 üritasid enamlased
Petrogradis riigipööret (nende erakond keelati, Lenin varjas end Helsingis, Petrogradis toimus
annaabi.ee 
