Viljandi
Viljandi linnaõigusi enam
ei taastatud, samuti ei kandnud Rootsi võimud Viljandit enam kindluslinnade nimekirja.
Linnaõiguste puudumisega muutus linn väheatraktiivseks nii käsitöölistele kui ka kaupmeestele, kes
ei tahtnud oma saatust siduda pisikese alevikuga, kus valitses lossivalitsejate omavoli.
1710. aastal läks Viljandi Vene tsaaririigi koosseisu. Suuri muutusi see kaasa ei toonud.
Uued tuuled linnaelus hakkasid puhuma 1783. aastal, mil Viljandist sai kreisilinn samal aastal
taastati ka linnaõigused.
19. sajand tõi Viljandile arengu nii linna välisilmes kui ka majanduses. Hoogustus seltskondlik
tegevus, mis oli seotud eelkõige rahvusliku liikumise perioodiga Eestis. Viljandi oli Tartu ja
Peterburi kõrval üks liikumise keskusi. Viljandi tegelased olid seotud palvekirjade aktsiooniga; siin
pandi alus mõttele luua Eesti Kirjameeste Selts. 1869. a. loodi Viljandis laulu- ja mänguselts Koit,
mis paistis silma oma rahvusliku meelsusega. 1878
annaabi.ee 
