Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.
redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa
vastu; koormiste täpne fikseerimine piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi
tagasivõetud mõisate talupojad allutati riigikohtutele (vähendas nende isiklikku sõltuvust mõisnikust),
st seniste aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politseilisi ülesandeid täitma keisri poolt
määratud ametnikud kreisifoogt (kreisikohtud)
talupoeg võis mõisarentnike või valitseja peale kaevata (anti vastav õigus ja võimalus), kui need
rikkusid kehtestatud seadusi, kas või kuningale endale
Baltikumi mõisnikkond jäi ka Rootsi ajal valdavalt sakslasteks, rootsi suuraadlikud, kes Eesti ja
Liivimaal mõisaid omandasid, jäid enamasti elama oma kodumaale, rentides mõisaid siinsetele
sakslastele; siinset aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus ja Liivmaa rentnikud haavusid,