võtta mõõtu Paide-Türi rahvajooksul. Paides on ka Järvamaa muuseum, mis on asutatud juba 31.juulil 1905. Aastal Muinsusasjade Alalhoidmise Seltsi poolt. Seal on mitmeid unikaalseid kogusid ja esemeid: nt. 1869. a. asutatud Paide Apteegi sisustus, Filipiinidelt toodud teokarp-ristimisvaagen, linnapea ametirahad, seltsidele kuulunud esemed. Paide vaatamisväärsuseks peetakse ka kohtuhoonet, mis on 18. sajandi lõpu esinduslikum hoone. Seal asusid kreisikohtu saal ja kantselei, linnafoogti istungisaal ja kantselei, kassa, arhiiv, vangla, vahitoad, ooteruum ja kojamehe korter. 1980-ndatel aastatel valmis üks tähtsaimatest ja suursugustest ehitistest, selleks on Paide Kultuurikeskus. Paides saab ka hästi puhata, näiteks jalutades mööda Lembitu parki, mis planeeriti 1936.-37. a., kuid oma praeguse kuju sai park 1980-ndatel aastatel. Paides asub ka tehisjärv, millese pumbatakse vett Esna jõest. Paides määratakse alates 2005
mõisateenistujatele (valitseja, aednik, kokk, karjatalitaja lesk) ning magasiviljavõlgu. 2.2 Gustav von Nolckeni aeg 1846. aastal läksid Mooste ja Kaagvere mõisad paruness von Nolckeni pärandina tema pojapoja Georg ja Catharina von Nolckeni teise poja nimeka Liivimaa aadlipoliitiku parun Gustav Fromhold von Nolckeni kätte. Õppinud õigusteadust Tartus ja Berliinis, töötas ta esialgu Tartu sillakohtu adjunkti, seejärel Tartu kreisikohtu assessori ning 1848-51 Tartu kreisikohtunikuna.1850. aastatel kujunes temast Liivimaa maapäeval konservatiivse partei juht nagu oli olnud ka tema isa. Ta oli 1851-1854 ja 1869-1870 Liivimaa maamarssal ning 1854-1856 ja 1857-1869 maanõunik. Sattunud vastuollu aadlikonvendiga, astus ta 1870. aastal tagasi. Parun Gustav von Nolcken abiellus 10. augustil 1840 kindralleitnant Christoph von Reuterni tütre Jutta von Reuterniga ning neil sündis neli last.
annaabi.ee 
