Nimetu
Reduktsiooniga kaasnes ka maade hindamine ja
kaardistamine, mille järel määrati talupoegade mõiskoormised vastavalt talude tegeliku
majandusliku kandevõimega. Redutseeritud mõisates võeti kasutusele vakuraamatud,
kuhu märgiti talupoegade kohustused mõisa ees( koormiste täpne arv). See välistas
mõisavalitsejate kuritarvitust. Vähenes ka talupoja sõltumine mõisnikust. Aadlikest
sillakohtunike asemel asusid Liivimaal politsei ülesandeid täitma riigi poolt määratud
ametnikud- kreisifoogid.
Talupojad said vajadusel kaevata mõisarentniku või valitseja peale. Kui need rikkusid
seadusi. Kaevata sai ka kuningale endale.
Mõisnikud:
Baltikumi mõisnikud olid Rootsi ajal valdavalt saksakeelsed. Rootsi suuraadlikud, kes
Eestimaal või Liivimaal mõisaid omasid, elasid enamasti oma kodumaal, rentides siinseid
mõisaid sakslastele. On teada ka üksikuid vene, soti ja prantsuse päritoluga mõisnikke, kuid
ka nemad saksastusid peagi. Siinne aadelkond oli ülev ja kõrk
annaabi.ee 
