Ajaloo arutlus - Kuivõrd saab Rootsi aega nimetada heaks ajaks
Reduktsiooni tulemusena paranes Rootsi majanduslik seis ja Eesti talupoegade
olukord. Talupojad olid kuninga alamad ning mõisnike võim nende üle vähenes (ei tohtinud
enam osta, müüa, vahetada), enam ei rakendatud ka kodukariõigust ning maade hindamise
tulemusena kooskõlastati koormised maa viljakusega. Kasutusele tulid vakuraamatud, milles
olid selgelt kirjas talupoegade kohustused, mõisnikul polnud võimalik neid muuta.
Talupoegade üle mõistsid kohut Rootsi riigi poolt määratud kreisfoogtid ning tekkis võimalus
mõisnike peale kaevata.
Rootsi ajal laastas Eesti alasid kohutav näljahäda, mis sai endale nimetuse Suur nälg.
Ikaldus tabas Eestit mitmel järjestikusel aastal 1695-1697. viljakasvamiseks oli ilm äärmiselt
ebasoodne ning suvised vihmad panid piiri heinateole. Nälja ajal sõid inimesed kõike, mis
võimalik seal hulgas näiteks sõnnikut ja puukoort. Samal ajal, kui massiliselt rahvast nälga
suri, veeti endiselt Eestist Rootsi ja Soome vilja
annaabi.ee 
