ee/406423/tume-sokolaad-pikema-ja-onnelikuma-elu- nimel http://web.zone.ee/tammeniit/maiustused/okolaadi_liigid.html 4. Piimašokolaad Piimašokolaadi kakaosisaldus Euroopas peab olema miinimum 25%, USA-s kõigest 10%. Esimene piimašokolaad tehti aastal 1887 Daniel Peteri poolt. Piimašokolaadi saadakse kui kakaole lisatakse piima või piimapulbrit ning vanilli, sageli ka pähkleid või mandleid. See muudab maiustuse maitse mahedamaks, värvuse heledamaks ja tekstuuri kreemjamaks. Kakaoubade osakaal koostises on küll madalam, kuid piimas sisalduv 6 kaltsium lisab maiusele väärtust. Piimašokolaadi peab väga ettevaatlikult kuumutama, seda nimelt pannes potis olev vesi keema ja panna keeva poti peale uus pott või metallist kauss ning valmistada seda seal sees. http://www.pierre.ee/site/?house=3 http://www.laima.ee/ee/products/chocolate-bars/piimasokolaad-1/ 4.1. piimašokolaad tervisele
Märkimisväärne oleks see, et ka kõrgemad näitajad ei ole, eriti murrahi tõul, eriti ebatavalised. 3 777kg piimatootlikkusega pühvel registreeriti Basus. Tänapäeval võivad olla isegi kõrgemad näitajad. Pühvli piim Pühvli piim sisaldab rohkem tahkeid aineid ning kaks korda rohkem rasvaineid, mis teevad piima kreemjamaks ning tihedamaks. peroksiidi aktiivsus on 2-4 korda kõrgem võrreldes lehmapiimaga, tänu sellele säilib pühvlipiim kauem. Lisaks sisaldab see umbes 58% rohkem kaltsiumi, 43% rohkem proteiini ning 43% vähem kolesterooli. Veel sisaldab rohkesti rauda, fosfori ning vitamiini A. Pühvli piim on valgem võrreldes lehma piimaga, sest ei sisalda palju karotiini, millel on kollane pigment. Samuti sisaldab see looduslikku Page 5
Malapterurus-il on piklik ja silindri kujuline keha, mis annab neile üldjoontes vorsti välimuse. Silmad on väikesed, huuled on pigem paksud, ja ninamik on kumer eraldatud ninasöörmetega. Lõpuse avad on kitsad ja ahenevad külgede suunas. Malapterurus liikidel on 3 paari poiseid ja puudub seljauim. Rinna-, vaagna-, ja sabauimed on kumerad. Ujupõiel on 2 pikklikku kambrit. Üldiselt on värvus on hallikas-pruun, seljal ja külgedel, tuhmub heledamaks valgemaks või kreemjamaks keha alt. Kehakülgedel on korrapäratud mustad täpid. Nad võivad kasvada kuni 100 cm pikkuseks ning ligi 20 kg raskuseks. Kõik Paradoxoglanis liigid on palju väiksemad. Enamus malapteruride on kääbusliigid, alla 30 cm pikad. Kõige väljapaistvam aspekt Malapteruruse juures on tema tugev elektrogeeniline võime. Elektrielund mis arenes välja tema rinna lihasest, ümbritseb keha kogu tema pikkuses ning on võimeline 350 v laenguks (50 cm