Naiselikkuse stereotüübid
Ta magab rahulikult, huuled punased, mahlakad ja suletud, Tema silmad selgejoonelised ja mustad
nagu äsja värvitud, võltsripsmed laitmatult keerdus.
Ta loodi olemaks mehele mänguasi, tema käristi, ja see peab tema kõrvade juures tilisema ükskõik
millal. Põhjustest hoolimata valib ta lõbusa olemise. (Mary Wollstonecraft, A Vindication of the
Rights of Women, 1972, lk 66)
Isegi kui ta oma nägu uue ja kreemisema tualettseebiga peseb, on Tema ilme rahulik ja mõttelage,
Tema meik veatu nagu alati. Kui Ta peaks iialgi ilmuma sasipäise ja murelikuna, korrastuvad Tema
näojooned imeliselt uue pesupulbri või puljongikuubiku abil. Kuna ta on nukk: ükskõik kas halisev,
mossitav või naerev, jooksev või lebav, on ta ikkagi ainult nukk. Ta on iidol, kujunenud joonte ja
masside ahelast, rahuloleva impotentsuse märk.
Tema põhiline iseloomujoon on kastreeritus