Eestlased Antarktikas.
sotsiaalsetest kui geograafilistest tingimustest. Muuseas on 68. lõunalaiuskraadil liikunud Livonia seni
kõige kaugemale lõunasse tunginud Eesti laev.
Juhan Smuuli mitmed püüdlused Lõunamandrile jõuda said teoks 195758 suvel. Meresõidu ja
sisemaa jaamas Komsomolskaja käimise kogemusi kajastav "Jäine raamat" oli esimesi eestikeelseid
raamatuid, mis kujundas meie inimeste ettekujutust Antarktikast. Järgnesid Ivar Murdmaa "Sealpool
Kaljukitse pöörijoont" ning Enn Kreemilt "Antarktika läbi aegade", "Omapärane talv" ja veel kaks
raamatut. Eesti polaarklubi avaldas 1992. aastal mälestustekogumiku "Nabakirjad", Rein Vahisalult
ilmus 1998. aastal "Laevaarstina Antarktikas".
Hulgaliselt on ilmunud populaarteaduslikke artikleid. Peale selle andsid Andres Sööt ja Mati
Kask eestlastele "oma meeste" pildi dokumentaalfilmidega "Jääriik" ja "Enderby valge maa". Panuse
Antarktise uuringute logistikasse on andnud mehaanik Ivan Zevnerov ja ehitaja Leo Saul.