Kreeka ja rooma usundid
inimesi kohale. Eriti suurejoonelised olid pidustused Ateenas. Seal pühenduti jumalaile vähemalt
120 päeval aastas. Selles väljendus linnriigi lahutamatu seotus jumalatega. Religioonil oli Kreekas
ka salajasem külg, mis avaldus müsteeriumides, millele olid iseloomulikud erilised
pühitsemistseremooniad. Kreeka usundi tumedam pool väljendub nõiakunstis ja needmistes. Ma ei
saa aru miks on vaja inimestel teist needa ja neile halba soovida???
Roomlastel nagu kreeklastegi ei olnud sõna religioon. Sellele kõige lähem mõiste oli cultus
deorum ehk jumalate kummardamine. Sõna religion tähendas millestki rangelt kinnipidamist.
Kesksel kohal rooma usundis olid rituaalid, kultusepidustused ja ohvritalitused. Nende eesmärgiks
oli säilitada jumalate soosivat suhtumist. Suures osas võeti omaks kreeka jumalad. Rooma usund
oli tihedalt seotud ühiskonna eluga see tähendab, et jumalad polnud mingid kauged tegelased vaid
olid mures Rooma käekäigu pärast