Kas Eesti edasine majandusareng tugineb kiirel palgatõusul või tootlikkusel?
inimesi. Madala jääktuluga töötaja kohta on ka naha töötlemine ja nahktoodete tootmine;
puidu töötlemine ja puittoodete tootmine; paberimassi, paberi ja pabertoodete toomine;
kirjastamine; kummi- ja plasttoodete toomine; transpordivahendite tootmine ja transport.
Mainitud harudes on jääktulu töötaja kohta väga madal ning palgad on kasvanud aeglasemalt
(Eesti majanduse konkurentsivõime...: 2008).
Eesti majandus kipub ,,kreekastuma", mis tähendab, et meil on valdavad ehitus ja madala
tootlikkusega kaubandus-hotellindus mitte aga tööstus. Kõrge tootlikkusega on meil
äriteenused ja finantsvahendus. Eesti majandus on üles ehitatud pigem odava tööjõu abil
tööstuse ja teenuste pakkumisele kui kaasaegsele teadmistepõhisele majandusstruktuurile
(Inimarengu aruanne: Eesti...: 2008).
Madal tootlikkus hakkab Eestis piirama edasisi võimalusi palgatõusuks ja vähendab mitmete