Kreeka ja Idamaade regioonide sarnasused ja erinevused
muidu nägid ainult preestrid. Kreekale sarnaselt toimiti Egiptuses. Ka seal võisid
tavaliselt ainult preestrid seda kuju näha, aga pidustuste ajal toodi jumala skulptuur
rahva ette ja preestrid kandsid seda ronkkäigu ajal. See oli hea viis rahvast jumalaga
lähedasemaks teha, sest keegi ei sundinud sündmusest osa võtma, kuid see oli nii
rõõmus toiming, et seda tehti ikkagi.
Jumalate austamine oli enamasti kõikides riikides sama, mis Kreekasgi. Püstitati
tempel, sinna sisse pandi jumala kuju, mida hooldasid ainult preestrid. Sellele kujule
ohverdati ja teda austati. Iisraelis oli aga kõik pisut teistmoodi. Nende ainujumal oli
Jahve. Iisraellased uskusid, et Jahve on ainus jumal kõigile ja ka kogu maailma looja.
Seega esimeseks aastatuhande keskpaigaks e.Kr oli seal välja kujunenud tõeline
ainujumalakultus. Kreekas seda ei olnud. Seal austati paljusid jumalaid. Monoteism
oli minu arust lihtsam