Üldine usundilugu
konsensusliku variandi määras Nikaia kirikukogu 325. a ja teoloogia peasuunad Chalkedoni
kirikukogu 451. a. Vanadest kirikutest on veel nestoriaanid (431) ja monofüsiitlikud (kopti, etioopia,
süüria ja armeenia) kirikud, kes ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid.
Hiljemalt 1054. aastaks oli kirik jagunenud
kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja
roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks.
Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on kreekakatoliiklik (õigeusklik), kuid kes tunnistavad
paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased
1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. sajandil
omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised.
Kristluse tähtsaim levitaja Rooma impeeriumis oli apostel Paulus. Algul kiusati kristlasi
taga, kuni keiser Constantinus kuulutas 313
annaabi.ee 
