Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
olla omavahel vaenus (zurvanism) või harmoonias (taoism). Veel on võimalik selline lahendus,
kus Kaks Vastandjõudu ei ole Ülijumalast eraldatud isikud, vaid Ülijumala sisesed hüpostaasid.
Sellisel juhul öeldakse, et Ülijumal on ühtaegu nii Hea kui Kuri. Vastavalt iga konkreetse
teoloogia sisule nähakse siis ka hea ja kurja allikaid - selleks võib olla mõlemat saatev Ülijumal
või siis ka nii, et head saadab Hea Alge ja kurja teeb Kuri Alge. Nagu Jungi ,,kreedost" nähtub,
on ta püüdnud hõlmata oma teoloogias kõiki eelpoolmainitud variante. Seega võib Jungi pidada
sünkretistlikuks ning õigusega loetakse teda New Age üheks vaimsetest isadest. Leides inimese
psühholoogiast ning inimmeele ajaloolisest loomingust argumente iga toodud mudeli kasuks,
püüab Jung taolisi mõtteviise legitimeerida, kui psühholoogilises mõttes võrdsel määral
põhjendatuid. Peale Freudi ning tema järgijate kriitilist hoiakut kuulub Jungile oluline