Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
samuti ei mõista psüühe empiirilist loomust. Kahekümnenda sajandi inimese jaoks on see aga
ülimalt tähtis küsimus ning tema reaalsuse ülim alus, kuna ta on mõistnud üks kord ja alatiseks,
et ilma vaatlejata ei oleks mingit maailma ning järelikult ka mingit tõde, kuna poleks kedagi,
kes seda märkaks. Reaalsuse üks ja ainus vahetu tagaja on selle vaatleja." (JUNG 1977:309)
Viimast lauset võib lausa pidada Jungi kui mõtleja üheks kõige olulisematest kreedodest.
Sama mõtet on Jung veel tabavamalt väljendanud ka teisal.
,,Ilma inimese mõtiskleva teadvuseta on maailm hiigelsuur tähenduseta masin, sest meie
kogemuse kohaselt on inimene ainus olevus, kes üleüldse on suuteline mingit tähendust
märkama." (LAMMERS& CUNNINGHAM 2008:236)
Ilmselt on taoline ratsionalismi kriitika samuti põhjendatud, arvestades olukorda
reaalteaduslikus mõtlemises ning sellest mõjutatud inimeste suurt hulka. Tänapäeva vaimule ei