Tehtud tehingud märgiti esmalt väga täpselt memoriaali, kust seal olev info kirjutas raamatupidaja ümber zurnaali (kaupmehe isiklik arveraamat) ning lõpuks pearaamatusse. Pearaamat meenutab kolmest raamatust kõige enam tänapäeval kasutatavat arveraamatut. See oli zurnaalist poole mahukam, kuna iga tehing kajastati lehe mõlemal pool- deebet ja kreedit pool. Deebetpoolel tuli ära tuua lehekülje number, kus asus kreeditpoole ja vastupidi. Sel moel sai kaks kontot oma vahel seotud ja tekkis tasakaal.
b) Kontode lõppsaldode ja käivete nimekirjast ja vastavatest summadest, et kontrollida deebet- ja kreeditkäivete võrdsust; c) Kronoloogiliselt järjestatud tehingutest; d) Informatsioonikogumist arvutisüsteemis, kus saab sooritada päringuid kõigis soovitud vormides. 42. Tõene või Väär. Tõmba ring ümber õigele väitele: a) Kui deebetpoole sissekannete arv on suurem kreeditpoole kannete arvust, siis konto saldo jääb alati deebetpoolele. T V b) Aktsionäride kui omanike nõuded aktsiaseltsi vastu on kajastatud bilansiosas kohustised. T V c) Finantsaruanne, mis kajastab firma finantsseisundit, on kasumiaruanne. T V d) Kontol Akumuleeritud kulum on raha vara asendamiseks. T V e) Kui leidis aset väljaminek, siis omakapital väheneb. T V 43. Ettevõtte käibevara hulka kuulub:
annaabi.ee 
