EESTI VABARIIK AASTATEL 1918-1939
Aastaks ulatus talundite arv 140 000-ni. Eesti
muutus väiketalude maaks.
Eestil oli 1936. Aasta seisuga kaubandussidemeid enam kui 100 riigiga, ülekaalukalt olid
esikohal Suurbritannia(eriti väljaveos) ja Saksamaa(sisseveos), 1937. Aastal ületas Saksamaa
üldkäibelt Suurbritannia. Kahekümne aastaga oli Eesti saavutanud rahvusvahelistel turgudel
kindla koha.
Loodi riigi rahandussüsteem riiklikud pangad keskpank Eesti Pank, Pikalaenu Pank ja
Maapank, mis krediteerisid nii riigi- kui ka eraettevõtteid ja viisid ellu riigi
majanduspoliitikat.
1918. aastast olid rahvuslikuks vääringuks mark ja penn. 1927. Aastal Rahvasteliidu
tagatisega saadud välislaenu(1,35 mln. Inglise naela) abil tehti rahareform ja 1928 hakkasid
kehtima kroon ja sent, pandi kehtima kuldvaluuta standard. 1933 kroon devalveeriti ja viidi
Briti naela alusele, mis andis majandusele tugeva impulsi. Riigieelarve puudjääk kaeti
välislaenudega