Eesti uusaeg (1710-1900)
talupoegade vastu. See ei olnud altruistlik. Tema tegelik huvi oli arenenumates
lääänemereprovintsides läbi viia teatavaid reforme, kui need peaks õnnestuma, siis
rakendada ka Venemaal. Aleksander I huvi ja surve tulenesid soovist paljusid reforme
ka Venemaal rakendada. Venemaa osas neid samme siiski nii kiiresti ei astutud kui
siin. Keiser tuli ka vastu Eestimaa rüütelkonna soovile keiser lubab Eestimaal sisse
seada krediitkassa, kinnitatakse selle põhikiri ja riik kui selline annab krediitkassale
ka algkapitali (500 000 hõberubla ja kaks miljonit banko (?) rubla). Oli tegemist
pikaajalise laenuga, mille pank pidi oma tegevusega tagasi teenima ja riigile maksma.
Oluline roll edasise majanduselu turgutamisel ja projektide elluviimisel.
1803. a hakatakse koormisi kindlaks määrama. Kui algne plaan oli, et iga mõis tuleb
võtta eraldi vaatlemise alla. Hakkab toimuma üldise hinnangu alusel, kiirelt. Kestab
septembrini 1805. Paljud talud leidsid, et hinnangud ei vasta talu tegelikule