Majanduspoliitika
kapitalivood ja välisinvesteeringud; rahapoliitika; fiskaalpoliitika; kaubanduspoliitika;
palgad ja hinnad; valitsuse sekkumine majandusse; omandiõigus; regulatsioon;
varimajandus). Analüüs näitab, et suurema majandusvabadusega riikides on üldjuhul ka
kiirem majanduskasv.
Majandusvabaduse indeksit on koostanud ka Fraseri Instituut järgmiste näitajate alusel:
valitsuse suurus, omandiõiguse kaitse, legaalse raha kättesaadavus, kaubandusvabadused,
krediidiregulatsioon, tööturu paindlikkus ja ettevõtluskeskkond.
ÜRO ja Maailmapank kasutavad kogurahvatulu (GNI – gross national income) ostujõu
pariteedil põhinevat (purchasing power parity, PPP) näitajat. Rahvatulu erineb
sisemajanduse kogutoodangust eelkõige piiriülese majandustegevuse arvestamise poolest.
SKT on territooriumikeskne, rahvatulu aga elukohakeskne mõõdik. Esimesel juhul
annaabi.ee 
