omandasid osalused vastavalt Ühis- ja Hansapangas. Kuldajastu Pangandussektori kuldajastu langeb aastatesse 19961997, mil kiire majandusarengu tõttu leidis aset plahvatuslik kasv ka pangandussektoris. Kasvu rahastati valdavalt madalate kuludega välislaenude ja aktsiaemissioonide abil ning seega kasvas raha juurdevool, mis omakorda suurendas sisemaist nõudlust. Vahendite ülekülluse tõttu valitses pankade vahel karm konkurents, mis takistas ratsionaalsete krediidiotsuste tegemist. Ebaproportsionaalselt suuri summasid kulutati majanduslikult põhjendamatute projektide, eratarbimise ja aktsiaturul laenukapitaliga teostatavate tehingute finantseerimiseks. Pangad Tallinna väärtpaberibörsil 1996. aastal loodi Tallinna väärtpaberibörs. Börsil noteeritud pangad esitasid finantsnäitajaid igakuiselt, et teenida Balti börsidel suuremat tulu. Tegevuse tulemusena kasvasid aktsiate hinnad tohutu kiirusega.
konkurente (2006,29). Konkurentsieelise tagamiseks on ettevõtetele oluline varustada ostjaid võimalikult täpse ja täiusliku informatsiooniga. Kui on liiga vähe informatsiooni, on ka ostjate hinnapakkumine madalam, samas kui firma potentsiaalne väärtus võib olla kordades suurem. Olemasolevad finantsaruanded ja mõõdikud ei kajasta ettevõtete immateriaalseid varasid. Immateriaalsete varade olulisuse eiramine ning juhtimis-, investeerimis- ja krediidiotsuste tegemine ainult finantsaruannete põhjal võib viia oluliste majanduskaotusteni. Finantsaruanded võiksid katta selliseid valdkondi nagu töötajate ja klientide rahulolu ning operatiivne efektiivsus. (Dsiss 2006) Vastasel juhul on kerge ettevõtet kas ala- või ülehinnata, näiteks tulevik suhtes. Tasub mõelda sellele, mis jääks ettevõttest alles, kui kõik töötajad pakiks oma asjad kokku ja lahkuks päevapealt. Ainuüksi mööbel, seadmed ja arvuti tänapäeva firmas enam