Eesti nõustajaks Rahvasteliidu rahandusekspert sir Walter J. F. Williamson, kes oli selles ametis kuni 1932. a. Rahandusministri esindajaks Eesti Panka määrati 1927. a. Nikolai Köstner, kellest 1928. a. sai valitsuse komissar pangas. [4] Nikolai Köstner [5] 1927. a. reformiti Eesti Pank. Kinnitati uus põhikiri, mille kohaselt Eesti Pangast sai iseseisev, piiratud funktsioonidega emissioonikeskpank. Panga peaülesandeks jäi raha väärtuse kindlustamine raharingluse ja lühiajalise krediidimahu korraldamise ning reguleerimise kaudu. Valitsuse aktsiate müümisega muudeti pank tegelikuks aktsiapangaks. Panga sõltumatuse tagamiseks valitsusest määratleti Eesti Panga juhtorganeiks täiskogu ja panga 10-liikmeline nõukogu, tegevjuhiks president ning täidesaatvaks organiks panga juhatus. [4] Välisrahareservide täiendamiseks võeti 1,35 mln. Inglise naela (27,6 mln. kr.) suurune välislaen, millest Eesti Pank sai miljon naela
fundamentaalse väärtuse muutusega. Nii kaua, kuni turul on osalisi, kes ei tee oma otsuseid ratsionaalselt, on võimalused mulli tekkeks ja kasvamiseks olemas. Kinnisvaramulli olemasolu Eestis on empiiriliselt testinud Cocconcelli ja Medda (2013: 392-393). Spekulatiivse mulli tekke põhjusteks on üldiselt finantsvabaduse suurenemine või keskpanga poolne intressimäära vähendamine, mis soodustab laenamist. Majandustsükli algusfaasis ehk tõusufaasis ilmnevateks nähtusteks on krediidimahu suurenemine ning varade hinna tõus, mis otseselt avaldub ka kinnisvara hindade tõusus. Kuna mulli tipus on nõudlus varade järele suurenenud, on turg väga likviidne ning meelitab ligi mitmeid investoreid, kes kiire kasumi lootuses osalevad aktiivselt turul. Kasvufaasile järgneb krahh, mis seisneb kinnisvaramulli kokkukukkumises ning varade hinna languses. Langusfaasis põhjustab varade väärtuse langus turuosalistele palju
annaabi.ee 
