KREDIIDI ASUTUSED Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime 'pank'. Eestis asutatud äriühingutest tohivad avalikkuselt hoiuseid kaasata ainult Finantsinspektsioonilt krediidasutuse tegevusloa saanud äriühingud. Krediidiasutus võib tegutseda aktsiaseltsi või ühistuna ja temale kohaldatakse aktsiaseltsi või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut. Krediidiasutustel, sealhulgas pankadel on lubatud: · hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks · laenutehingud · liisingutehingud · arveldustehingud · mittesularahaliste maksevahendite emiteerimine ja teenindamine
Praegu on 5 mln EUR · Kapitali adekvaatsus näitab riskide kaetust omakapitaliga ehk omakapitali suhe riskidesse. Peab moodustada sellest kindla %, praegu see on 80% · Kohustusliku reservi määr likviidsuspuhver, osa likviidsetest vahenditest peab pank hoidma Eesti Pangas, praegu on see 15% · Riskikontsetratsiooni piirmäär kui suurt riski võib üks pank laenu andes ettevõtte grupi suhtes võtta. · Investeerimispiirangud krediidasutuse seadus §81. Basel II 26 juunil 2004 kiitsid G-10 riikide keskpankade finantsjärelevalve asutuste esindajad heaks Baseli Pangajärelevalve Kommitee poolt väljatöötanud pankadele mõelnud uue kapitali adekvaatsuse raamistiku. Miks Basel II? Kasutusele on võetud uued finantsinstrumendid, millest tuleneb vajadus rakendada suurema riskitundlikkusega meetmeid (seos riskijuhtimise süsteemiga). Soov vähendada regulatiivse kapitali arbitraazi võimalusi (st et pank saaks valida milisse