Kõrb
letades
metipu, hakkab hk laskuma ja soojenema. Nd saab ta hoida endas rohkem
niiskust ja vtab selle mestiku taga asuvast maapinnast, kuivatades seda.
Teised krbed tekivad ookeanihoovuste mju tttu. Kui polaaraladelt
tulevad hoovused liiguvad ekvaatori poole ja lhenevad mandritele, tuseb klm
vesi pinnale ning hk selle kohal jahtub. See hk on tavaliselt udune, aga
vihma see ei too. Seetttu klmade hoovuste lhedal asuvad rannikualad
krbestuvad (nt. California poolsaar).
Viimasel ajal on krbete tekimises hakanud suurt osa etendama ka
inimene. On olemas kaks peamist phjust. Esimine on lekarjatamine -
koduloomad hvitavad taimestiku ning juurevrgu puudumise tttu hakkab maapind
liikuma. Kui see ala asub krbeala lhedal, hakkab see krbestuma. Teine
phjus on see, et suured niisutusssteemid vivad lhedal asuvat ala
kuivatada ja see ala muutub krbeks.
Krbete liigid
Krbesid liigitatakse pinnakate jrgi
annaabi.ee 
