Kõrb
vihma see ei too. Seetttu klmade hoovuste lhedal asuvad rannikualad
krbestuvad (nt. California poolsaar).
Viimasel ajal on krbete tekimises hakanud suurt osa etendama ka
inimene. On olemas kaks peamist phjust. Esimine on lekarjatamine -
koduloomad hvitavad taimestiku ning juurevrgu puudumise tttu hakkab maapind
liikuma. Kui see ala asub krbeala lhedal, hakkab see krbestuma. Teine
phjus on see, et suured niisutusssteemid vivad lhedal asuvat ala
kuivatada ja see ala muutub krbeks.
Krbete liigid
Krbesid liigitatakse pinnakate jrgi. On olemas jrgmised krbete
liigid: liivakrb, kivikrb, klibukrb, soolakrb, lssikrb ja savikrb.
Enimlevinud on kivikrbed. Nad on tekkinud kunagistest mestikest.
Aja jooksul kulusid need kliimaolude tttu ra ja murenesid. Pinnavormid on
nendes sna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab
see suuri kivirahne ja mnikord tekivad vga huvitavad vormid ja skulptuurid.
annaabi.ee 
