eluviisi. 3 Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Välislugsed (Ectognatha) Selts: Ehmestiivalised (Trichoptera) Elupaik ja arvukus Ehmestiivalised on levinud üle maakera igal pool, kus on magedat vett. Üksikud liigid elutsevad isegi riimvees ja krbealade sooldunud veekogudes. Ehmestiivaliste vastsed elavad kõigi mandrite magevetes peale Antarktika. Nende algsed elupaigad olid mägiojad ja praegugi elab rohkem liike vooluvees kui seisuvees. Praegu tuntakse ehmestiivalisi umbes 6000 liiki. Eestis on ehmestiivalisi leitud umbkaudu 160 liiki, kuid neid peaks siin esinema tunduvalt rohkem - kuni 250. Välisehitus Valmikute kehapikkus on 0,5 kuni 5 cm. Tundlad on heaks vahendiks ööliblikate ja ehmestiivaliste eristamisel. Nimelt hoiavad
jaoks vrsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse les telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside lheduses on aga asustus sna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem plluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutusssteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega krbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb krbealade laienemine. Oskamatu plluharimise ja niisutamise tagajrjel vivad jed, jrved ja oaasid ra kuivada vi muld soolduda ja muutuda kasutamisklbmatuks. Muud Oaasid. Need on kohad krbetes, kus phjavesi pinnale tuleb ja moodustab veeallika. Nendes kohtades on tavaliselt lopsakas taimestik. Paljudesse oaasidesse on rajatud linnad. Oaasid vivad olla ka seal, kus voolab lbi jgi vi asub jrv. Maailma suurim oaas on Niiluse kallastel.
annaabi.ee 
