Folkloristika alused
pärimusrühma, müügiks turule. Sellega kaasnevalt ei ole rahvaluuleteksti loojal
ka autoriõigusi - kontrolli oma teksti üle turul. Pärimusrühma raames see kontroll
siiski toimib (vt näiteks Mall Hiiemäe "Kodavere pajatused" - pärimusrühmas
teadvustatakse tekstide-lugude ja jutustajate seotust ja arvestatakse seda oma
repertuaari kujundamisel. Või, pärimuskultuuris tunti tekste nende esitajate järgi,
näiteks Mai Kravtsovi laulud, Jürgensoni jutud, või ka "vanaema laulis mulle
ikka...")
anonüümsuse mõiste avaldub sünkretismi mõiste kaudu: rahvaluules ei ole autor
ja esitaja eraldunud, nagu see on ettekujutatav tänapäeva iseseisvunud
kultuurivormide puhul (autor, interpreet, lugeja). Anonüümse autori mõiste
eeldaks rahvaluuleteksti algkuju olemasolu, mida hilisemad esitajad
"kopeerivad", kuid, nagu eelpool oli juttu, rahvaluuleprotsessis ei toimi päriselt
algteksti (originaali) ja koopiate suhe