kuna arvab, et tema pole milleski süüdi. Kohtuprotsess skandaalne, kuna siin oli üheks tunnistuse tõendiks Wilde looming, eriti romaan ,,Dorian Gray portree." Loomulikult on kõikides teostes oma looja isik sees. Määratakse süüdi, 2 aastaks vangi, naine lahutab temast, teosed keelatakse, näidendid samamoodi. Vanglas alandatakse nõnda, et vangidel kohustus, enne kui vangirüü said, ennast puhtaks pesta, Wilde sunnitakse kümblema vannis, kus on ligaseid vendi kratsinud ennast. Aristokraatidel, kui sattusid vanglasse, anti võimalus, näiteks lähedase surma puhul, minna vanglasse, minna ära, sest andis sõna, see maksis palju, et tagasi tuleb. Ema surma puhul ei lastud välja. Kui vabanes vanglast, keelati elada Inglismaal, sõitis Pariiisi. See noor lord järgnes talle, ja loomulikult jätkas suhtlemist. Küll aga nooruk hülgab Wilde, kes oli haige, siis kui isa ähvardab varandusest ilma jätta. Suri, tundmatuna ja vaesena. Elas pikka
Kui paras aeg tuleb, siis ma näitan talle, kuidas ta kõik tegema peab.» «Sa võiksid ometi midagi öelda, Tom. Mis need põikjooned on?» «Oh, ma ei tea. Aga ta peab nad saama. Need on kõigil aadlikkudel.» 463 Nii ta tegi alati. Kui seletamine talle ei sobinud, sus ta ei seletanud. Ükskõik, kas teda oleks painatud või nädal otsa. Kui kogu see v.apiasi oli kindel, siis hakkas ta pead murdma kurva pealkirja kallal, mille Jim pidi seintesse kratsima nagu kõik teised olid kratsinud. Ta mõtles terve hulga pealkirju välja, märkis need paberile ja luges ette. Pealkirjad olid sihukesed: 1. Siin murdus vangistatud süda. 2. Siin lõpetas oma mureliku elu õnnetu vang, unustatuna maailmast ja sõpradest. 3. Siin purunes üksiklase süda ja väsinud vaim läks puhkusele pärast kolmekümneseitsmeaastast üksikvangistust. 4. Siin suri kodutuna ja sõpradeta pärast kolmekümneseitsme-aastast kibedat vangipõlve kõrgest soost välismaalane, Louis XIV vallaslaps.