Jaan Kaplinski lapsepõlv
terminoloogias väljendatult kursuste või astmete vahetust. Nende taga omakorda on aga kindel loojaisik või rühmitus.
Zola õpetas oma eksperimentaalse romaaniga naturalismi, modernistliku luule juurde juhatas meid Baudelaire, nii
nagu modernistliku romaani õpetajateks kujunesid Marcel Proust, James Joyce ja Franz Kafka. Eestis endas on kohta
nii NoorEesti paatosel ja eksperimendil, Tammsaare eepilisfilosoofilisel elukujutusel kui ka arbujate vaimuaristo
kratismil. Põrkumine tõeluse paradoksaalsusega Kaplinski looming on samuti õpetlik. Selle luulelist poolt kokku võttes
on Hasso Krull äsja ilmunud ligi tuhandeleheküljelise koondkogu "Kirjutatud" järelsõnas osutanud, kuidas Kaplinski
on lausa programmiliselt liikunud metafoori kui kunsti olemusliku aluse lammutamise suunas. Alul seda retoorilise
figuurina täiuseni viies, et seejärel eemalduda ja naasta luuleeelsesse, "keele enese algse ja paratamatu
metafoorsuse" juurde
annaabi.ee 
