Eesti ajalugu
ajutise korra, võttis vastu iseseisvuse deklaratsiooni. Asuti ette valmistama 2 olulist seadust:
maaseadus, mis võeti vastu oktoobris 1919, ja põhiseadust, mis võeti vastu juuni 1919.
August Rei esimene asutava Kogu juht, sotsialist. Otto Strandman Kujundas esimese
valitsuse. Vene Põhjakorpus maikuus mindi Narva alt pealetungile, toetas Eesti
dessantvägi. Võideti edukalt tänu punaste madalale võitlusmoraalile. , hõivati Jamburg,
Oudova ja Volossovo. Ingeri väeosa vallutas Krassnaja Gorka ,,fordi", kust sai Kroonlinna
kahuritega tulistada. Lõunas vallutati Pihkva ning mindi rünnakule Läti aladele, kust tehti
tõhusat tööd, suurem osa Lätist oli enamlastest puhas. Landeswehri sõda Läti Ajutisel
Valitsusel oli probleeme iseseisvuse kaitsmisega, küsiti abi sakslastelt ehk baltisaksa
parunitest koosnev Balti Landeswehr + Rauddiviis. Tegevust organiseeris Rüdiger von der
Goltz. Too seadis kaugeleulatuvad sihid. Aprillis riigipööre, sakslameelsed tulid võimule.