Ta andis mulle juristi telefoninumbri. Vot võta, helista. Tema nimi on Krasnov. Väga konkreetne, asjalik inimene. Andres hüppas kohe telefoni juurde. - Halloo! - ümises õrn naisehääl. - Halloo! Härra Krasnov? Halloo! - Ei, tema sekretär. - Halloo! Vabandage, halvasti on kuulda. Halloo! Ma helistan uuesti. Esmakatsel ei õnnestunud. Andres valis numbri veel kord. - Halloo! - See olen jälle mina. Minu nimi on Andres. Ma olen Eestist. Ma tahan rääkida härra Krasnoviga. On ta kontoris? - Ei, ta läks välja. - vastas sekretär. - Aga kus ta on? - Aga mis küsimuse asjus Te olete? - Mulle vanaisa jättis päranduse... - Aa... See muudab asja... Just praegu härra Krasnov saabus. Ma ühendan Teid! - Aitäh, tütarlaps! - Halloo! - ütles mehehääl. Hirmust (ärevusest) tekkis Andresel tugev aktsent ja Krasnov kuulis torust midagi sellist: „Tere. See on Andres Eestist. Mulle andis teie telefoninumbri Kristjan.” - Mis küsimuse asjus Te helistate?
ja anarhistid (Must armee). Sageli ei olnud võimalik küll aru saada, kes olid mingi idee pärast sõdimas ja kes lihtsalt röövlid. Anarhistidest ja rahvuslastest tuntuim oli Nestor Mahno (1888-1934). Ukraina kõrval sõdisid oma iseseisvuse pärast ka eestlased, lätlased, poolakad, kaukaaslased ja teised rahvad tsaari-Venemaa äärealadelt. Kodusõja käik: Konflikt algas kohe peale bolsevike riigipööret. Põgenema pääsenud Ajutise Valitsuse juht Kerenski üritas koos Krasnoviga bolsevikke kukutada, ent ebaõnnestunult. Lõunas asusid kasakad toetama Ajutist Valitsust. Endised tsaariarmee ohvitserid hakkasid värbama vabatahtlikke. Bolsevikud vallutasid aga jaanuaris 1918 Kiievi, veebruaris Rostovi ning tegid märtsis sakslastega rahu. Esialgu tundus, et bolsevikud ongi võitnud (Kaledin lasi end maha, olles kaotuses kindel, Kornilov sai aprillis surma), ent Antanti sekkumine ja Bresti
annaabi.ee 
