Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
Sõjajärgsetel aastatel jätkusid
küüditamised. Esimene toimus 1945. aasta augustis, mil Eesti sakslased (kokku 407 isikut)
saadeti metsatöödele Komi ANSV-sse.
· Märtsiküüditamine Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aasta
suurküüditamisega. Märtsiküüditamise käigus deporteeriti ööl vastu 26. märtsi 1949
Eestist Siberisse 20 722 inimest. Suurem osa küüditatutest olid naised ja lapsed ning
nad saadeti põhiliselt Krasnojaski kraisse ja Novosibirski oblastisse.
Märtsiküüditamise teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu, et saavutada
hirmutamisega nende ,,vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine ning ühtlasi võtta
toetuspind metsavendluselt. Küüditamise peamine ettevalmistaja (nimekirjade ja
kartoteegi koostamine jms) oli tollane Eesti NSV riiklik julgeolekuministeerium ning
aktsiooni otsene tehniline teostaja oli Eesti NSV siseministeerium. Mõlema
annaabi.ee 
