19. sajand, vene aeg
vabaduse puudumine andis mõtte otsida maad või elukohta mujalt.
Eesti ümberasumisliikumisele aluse panijate rühm asus teele 10. mail 1855 Väimela Kirumpää
kõrtsi juurest.
Väimelast lahkus 16 meest ja 14 naist. Naabervallast Joosult 1 mees ja 5 naist, ning Põlgaselt 3
meest ja 1 naine.
Lahkuti Saraatovi linna ja teekond kestis 3 kuud ning 20 päeva. Sinna jõudes sai aga selgeks, et
Saraatovi ümbruses vabu maid enam ei ole.
Ümberasujad leidsid endale peatuspaigaks saksa asunduse Krasnojaris, kust suunduti hiljem ka
Samaara kubermangu ja asutasid seal 1858. aastal Lifljandka asunduse.
Nii tekkis vanim eesti asundus Samaaras 1858. a.
Sel ja järgmisel aastal võttis ümberasumisliikumine võimude meelest juba ähvardava ulatuse:
peagu kõik seitsme Võrumaa mõisa talupojad soovisid umber asuda Samaarasse. See õnnestus
ainult 63 perekonnal. Ümberasumisliikumisest võttis aastail 1860-62 aktiivselt osa 25-30%
Eestimaa kubermangu talupoegadest, ent õnnestus see vaid 3200 talupojal
annaabi.ee 
