Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
oma osa ka usufanatism31, sest Järva- ja Harjumaal õhutas usulahu rajaja Juhan Leinberg (
1812- 1885), hüüdnimega prohvet Maltsvet, ümberasumist tõotatud maale, milleks peeti
Krimmi.
Ümberasujad siirdusid Oudova maakonda, kuhu 1860. aastal rajati Kudrova ja
järgmisel aastal Strjakovo asundus, ning Pihkva aladele, kuid ka ilmselt esmakordselt
kaugemale lõuna poole, Samaarasse ja Krimmi. Samaaras asuti esialgu saksa asundusse
Krasnojari ja 1859. aastal algas oma Liflandka asunduse rajamine, millele 1877. aastal
järgnes Baltika, 1880. aastal Goretski ja 1885. aastal Estonia küla 32. Umbes samal ajal
tekkisid Krimmis järgemööda eesti asundused : Kijat-Aktatsi (1861), Beregovoje ehk
Samruk ehk Rannaküla (samuti 1861), Dzurtsi, Kontsi-Savva (mõlemad 1863), Sõrt-
Karaktsora (1864), Tarhan (1879). Selle esimese ümberasumislainega arvatakse mujale
elama asunuvat umbes 1400 lõunaeestlast ja 2200 põhjaeestlast33.