"krapsuga" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

saanud ja pakku jooksnud. Kohtumõstjad riisusid selle eest kül kõk hooned tüjaks, aga komtuuri meel oli haigeks jä anud. «Too munk väja!» kägatas ta sepa peale. Sepp ei olnud niisuguse kõeviisiga harjunud ja kortsutas kulmu, läs aga siiski sõa lausumata pimedasse kambrisse, kust ta varsti sõumiga tagasi tuli, et munk olevat ara kadunud. Komtuur läs näst nii punaseks, et näs, nagu tahaks ta kohe tuld purskama hakata. Üe krapsuga kargas ta hobuse seljast maha ja tormas sulaste seltsis pimedasse kambrisse. Seal tuustisid nad kõk nurgad läi, panid kõk kraamid kukerpalli lö oma ja tahtsid terve maja über lüata --aga munk jä kadunuks. «Kuhu oled sa munga pannud?» tikkus komtuur, käd rusikas, sepa kallale. «Ega ta minu panna olnud,» vastas sepp pahas 163 tujus. «Teie oma sulased viskasid ta sinna kongi, eks nad siis nü ud otsi teda sealt.» «Kus su silmad olid? Miks sa paremini ta jäele ei valvanud