EESTI RAHVA PILLID
kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe, harvemini ühe kasest või tammest vasaraga.
Lokulauda kasutati signaalinstrumendina. Tema kaugele kõlava heliga kutsuti töölisi
koju ja rahvast kokku, teatati õnnetusjuhtumitest.
Puhtpraktiline väärtus oli karjaste ja öösiti metsas tööloomi - härgi ja hobuseid
söötvate õitsiliste ehk õitsikarjuste käristitel ja tirinuiadel, millega hirmutati
metsakiskjaid ning puust või plekist krappidel (karjakell). Käristit kasutati ka mõisa
ajujahtidel.
Pillina on mõnevõrra kasutatud helirauda, mis kujutab endast metallvõru või
trianglit, mida löödi metallkepikesega.
Rütmipillid on samuti pingipill - heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust
(pinki, põrandat, uksepakku) otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades, ning
umba ehk jauram, mis kujutab endast vibukujulist instrumenti. Selle külge on
kinnitatud metall-litrid