"krapinast" - 1 õppematerjal

Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt

Tõenäoliselt kujunes sellest välja homo neadertalis. Ta elas umbes 600 000 a tagasi. Esimene leid tuli Saksamaalt Neanderi jõe orust lubjakivimurdmistöödel 1865. aastal. Tegemist oli küllaltki suurte ja jämedate luudega. Tema koljumaht oli kuni 1600 m3. Ta kolju on aga teise kujuga, kuklas pikem, tugevad esileulatuvad kulmud ja madal, lame laup, nina suur, lame ja lai. Leiupaikadest võib leida mitmesuguseid eripärasid, nt Krapinast on leitud neandertaallaste luid laialipillutult ja nende peal on lõikejäljed. Kujutati ette, et neadertaallased olid inimsööjad, st sõid üksteist. Lõiked olid erinevatel luudel ühes kohas ja arvati siis, et ehk olid neil omad rituaalid, mille käigus tehti lõikeid. On leitud mitmeid neandertaallaste matmispaiku, et surnud kaaslase jaoks oli vaja süvendatud auku, kuhu pandi surnu ja ta kaeti mullaga, mõningaid esemeid või looma luid(sarvi) pandi ka kaasa. Kõige huvitavam