Ornamendid ja värvid Eesti rahvakunstis
Riste raiuti aampalgi
(rehetoas piki hoonet asetsev tala, millele toetusid parred) otstesse ja kodukäijad ei saanud
sealt seinast üles minna, kus ristid aampalgi otsas olid. Rist, mis tehti lihatünni põhja alla ja
enne leibade ahjupanekut leivalabidale, pidi aga lisama toidupoolisele jätkuvust ja peletama
eemale vanapagana, kes usutavasti himustas liha ja leiba mekkida. Tööriistadele lõigatud rist
suurendas töötegija rammu. Härjaikke, rangipuude, krapi jt koduloomadega seotud esemete
kaunistamine ristimärgiga kaitses loomi nõiduse, huntide, tõbede, luupainaja, kurja silma jm
hädade eest. Kui hobusega mindi pikale teekonnale, tehti 3 risti hobuse jalgade ette. Kevadel,
enne karjalaskmist, tõmmati mulla peale rist. Ristilt saadi abi ka suurematel töödel näit.
põllu ristikündmine pidi tõrjuma sealt eemale nii vanapagana kui ka ohakad.
kolmnurk - pürgimus kõrgema ühtsuse poole. Tuntud laialt ka kui tule või vee märk või
annaabi.ee 
