"krannid" - 1 õppematerjal

"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde

nagu elavhõbedat põsekarvadesse. Siis pöördus veidi räpakalt ja läks. Maha jäi temast pilveke nikotiini ja kasuka lõhna. Kolmeteistkümnes peatükk: Tõnu Prillupile kui kaupmehele tükkis algusest peale tunne ligi, nagu oleksid ostjad temale vähem soovlikud kui ta võistlejaile ametivendadest. Kas haises kaup või kaupmees? Või haisesid mõlemad? Ja mis hais see oli? Tõnu hoidis vaadid, võikasti ja vitsikud krannid, nooriku kä tele mitte armu andes; ta piiras korrapäraselt habet, nõudis valget kaelarätti ja hommikuti kõrtsist edasi minnes nühkis silmad ilusti puhtaks; kutsuvalt naeratav nägu oli tal kauaks valmis - lipsti pistis ette, kui vanker oli paigale aetud, samuti siis, kui ta kauba pood-nikule puhtani ära andis. Aga mis see kõik piisas selle nagu õhust immitseva vaenuliku olluse vastu, mis kohe tema ümber hõljus.Teiste äri süstis, temal ainult kuletas.