Ivan Kramskoi · Ivan Nikolajevits Kramskoi oli vene maalikunstnik ja kunstikriitik. Stiililt oli ta realist. · Ta sündis 27. mail 1837 Ostrogozskis ning suri 24. märtsil 1887 · Kramskoid mõjutasid teistest kunstnikest tugevamini demokraatlikud ja revolutsioonilised ideed. · Ta oli peredviznikute ühingu üks asutajaid ja ideolooge. · Tema kunstikriitika oli samuti mõjukas. · Tema tööde demokraatlik suunitlus, põhjalikud kriitilised arutlused kunstist ja kunsti iseärasuste objektiivsete hindamiskriteeriumide lakkamatud uuringud arendasid kunsti ja rahva suhtumist kunstisse. · 18571863 õppis ta Peterburi
Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredviznikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, ikin, Vassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin. Tähtsamad esindajad: Ilja Repin (1844 1930) Venemaa realismi peaesindaja, kriitiline realist. Väljapaistev ajaloo- ja portreemaalija. 1. Burlakid Volgal 2. Ei oodanud 3. Japoroozlased kirjutavad kirja türgi sultanile 4. Ivan Julm pojaga 5. Modest Mussorski portree Ivan Kramskoi Kramskoid mõjutasid teistest kunstnikest tugevamini demokraatlikud ja revolutsioonilised ideed. Talle on iseloomulik teoste lihtne ülesehitus, selged jooned ja psühholoogiline sügavus. 1. Lev Tolstoi portree. 1834 2. Ivan Siskini (1873) 3. Pavel Tretjakovi (1876) Vassili Perov (1833-1882) Vassili Perov armastas maalida lihtrahvast. Talupoegi kujutas ta tõepäraselt ja suure kaasaelamisega. Loomingus on üks läbivaid teemasid matused, leinajate ja orbude kujutamine. 1
Muidugi, Repin memuaaride kirjutajanu poleks iialgi saavutanud seda elavat ilukirjanduslikku vormi, kui ta poleks olnud tugev dialoogi meisterlikus valdamises. Tema teoses on terase ja tähelepaneliku pilgu kõrval tunda ka teravat kõrva. See on balletristi kõrv. Erksalt haaras see inimkõne mitmekesisemaid intonatsioone. Kõik, keda Repin oma raamatus kujutab, kas Volga kalureid, Tsugujevi elanikke, Kunstide Akadeemia üliõpilasi või siis Turgenevit, Stassovit, Garsinit, Kramskoid, Semiradskit ja Lev Tolstoid, kõik kõnelevad tema teose lehekülgedel palju ja meelsasti ning igaüht neist on Repin iseloomustanud neile omase kõneviisiga. Enne oma mälestuste kirjutamist ükskõik kellest, jutustas Repin neist mitmele inimesele, kusjuures iga meenutavat kuju mängis ta nagu näitleja laval, s. t. imiteeris tema häält, matkis tema liigutusi ja näoilmet. Tema poolt öeldu ja kirjeldatu vahel on ulatuslik side. Paljud tema