Muinasaeg Eestis
märke muistse ühiskonna kihistumisest juba alates pronksiajast. Selle seisukoha järgi oli
muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus suur ja ühiskond küllalt tugevasti diferentseeritud.
Eestlaste naabrid
Põhjas olid soomlased (erinevad hõimud: pärissoomlased, hämelased, karjalased). Idasse jäid
vadjalased (Narva jõe läheduses) ning isurid (kes olid veelgi rohkem ida pool). Eestist
lõunasse jäid liivlased ja teiseltpoolt lõunasse jäid lätlased (erinevad hõimud: kralased,
semgalid, latgalid). Lätlastest omakorda lõuna poole jäid leedulased, kellest omakorda lõuna
pool olid preislased. Läände üle mere jäid rootslased (svealased, götalased).
Eestlaste sugukeeli rääkisid soomlased, vadjalased, liivlased, isurid.
Rootslased ja eestlased, lätlased ja eestlased, idapoolsed rahvad ja eestlased käisid üksteist
kõik rüüstamas. Eestlased ei olnud väga tugevad, kuid mitte ka nõrgad. Olid üsna võrdväärsed
vastased
annaabi.ee 
