Filosoofia ajalugu
Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda
seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus.
Kierkegaard nimetas oma arusaama eksistentsialismiks. Iga inimene puutub oma elus kokku
eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid
lahendusmalle ei saagi olemas olla.
Inimese eksistentsis võib Kierkegaardi arvates eristada kolme staadiumi: esteetilist
(kraisthesis 'taju, tunne'), eetilist ja religioosset.
Esteetilisel staadiumil (sõna esteetiline tähendus ei ole siin tavapärane; pigem võiks tema
sünonüümiks olla meeleline) on inimene elunautija, boheemlane. Esteedi näiteks sobib don
Juan. Mida rohkem esteet andub naudingutele, seda suuremaks muutub rahulolematus, sest ta
soovib kogu aeg midagi uudset ja kordumatut.
Eetilisel staadiumil valitseb kohusetunne ning kõlbelised väärtused. Eetik täidab rõõmsal