a. Tartu Kommertspank - esimene aktsiaseltsina tegutsev ning ka välisvaluutatehingute litsentsi saanud kommertspank NSV Liidus. Sama malli järgi moodustati Eestis järgneva paari aasta jooksul veel kümmekond kommertspanka, kuni 1990. a. töötas Eestis Pank välja juba oma korra kommertspankade moodustamiseks. [4] Oma rahale ülemineku kontseptsiooni koostamist alustasid keskpanga töörühm eesotsas R. Otsasoniga ja valitsuse komisjon nõunik B. Kraghi juhtimisel. 1989. a. detsembris esitas R. Otsason valitsusele oma rahale ülemineku programmi ja defineeris Eesti oma raha: 1 kroon = 100 senti. [4] 15. detsembril 1989 võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Panga taasasutamisest ning 28. detsembril 1989 Eesti NSV pangaseaduse, mis lisaks krediidiasutuste tegevuse põhialustele määratles ka Eesti Panga rolli. Eesti Panga presidendiksnimetati Rein Otsason. Kuulutati välja rahatähtede kujundamise avalik konkurss. [4] 4
Kuid iga kord on sellise operatsiooni aluseks meie kliendi avaldud." Tekitas ka küsimusi Narva vabamajanduse piirkond. Ajakirjanik Tõnu Vare (Päevaleht, 22.05.1991): ,,Leiti, et Narva vabamajanduspiirkonna moodustamine on äärmiselt oluline ja puudutab kogu Eestimaad. Arvo Junti sõnutsi jõuti järeldusele, et vabamajanduspiirkonna loomise edasilükkamine ei vasta Eesti huvidele." Narva vabamajanduspiirkonna kindel toetaja oli ka E. Savisaare valitsuse nõunik Bo Kragh. Bo Kraghi arvates vajas Narva vabamajanduspiirkond eeskätt maksusoodustusi. E. Savisaare valitsuse Narva-poliitika veendunud vastaseks oli ka Eesti Panga president Rein Otsason (Päevaleht, 23.04.1991): ,,Selle otsuse vastuvõtmisel räägitakse poliitilistest tagapõhjadest, et niimoodi vähendatakse venekeelse ja eestikeelse elanikkonna vastuolusid. See on rahva petmine." Kuna kohvriga rahavedu Eesti Pangast Soome jätkus ka 1991. a septembris, otsustati suve lõpus
annaabi.ee 
