SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS
sotsiaalpedagoogika selle eripärase eesmärgi või funktsiooni ajal. Ehkki vaimuteadusliku sotsiaalpedagoogika esindajad
alusel - sotsiaalpedagoogika eesmärgiks on harida hariduse eesotsas Herman Nohliga võtsid sotsiaalpedagoogika arendamise
jaoks (mk Erziehung auf Erziehung reagieren) (Kraft vajadust märkimisväärse tõsidusega, ei takistanud see neid
1999,542). Moser (2000), siiski mitte väga erinevalt Kraftist, lõhestamast sotsiaalpedagoogikat hulgaks mitmekesisteks laste-
üritab defineerida sotsiaalpedagoogika selle eripäraselt ja noorsootöö tegevusteks, millel puudus igasugune sisuline
funktsionaalselt aluselt, milleks on pedagoogiline abi - sõltumata ühtsus (Reyer 2001,655; 2002,400). Teoreetilisel tasandil
sellest, kes on kliendiks ehk abi saajaks. Moseri arvates on iseloomustab toimunut hästi Uks mõjukamaid Weimari vabariigi