Meditsiiniajaloo konspekt
mõjutamisest mõnede arstimitega. Kraepelin uris vaimse tervise probleeme (väsimust),
19
pannes aluse psühhohügieenile. Kraepelini töödest kõige kaalukamaks peab J. Saarma tema
kliinilise psühhiaatria käsitlust (Psühhiaatria kompendium, 1883), milles Kraepelin toob
esmakordselt psühhiaatriasse sümptomite, sündroomide ja haiguste diferentseerimise
haigusnähtude avaldumise erinevate tasanditena. Kraepilin andis süsteemi
psühhopatoloogilistele sündroomidele, tuginedes üldpatoloogia põhimõtetele. Oluline
uuendus oli tema originaalne käsitlus psühhooside süstemaatikast. Ta introdutseeris
psühhiaatriasse kahe suure endogeense psühhoosi skisofreenia (dementia praecox) ja
maniakaaldepressiivse psühhoosi tervikliku käsitluse nosoloogilisel tasandil.
19. sajandi lõpus ,,kohtusid omavahel" psühhiaatria, neuroloogia ning kirurgia. Lisaks võeti
annaabi.ee 
