osaletud. Samuti lubati vabatahtlikele Saksa sõjaväe varustus ja palgaline tasu, mis oli sõjaaja oludes üsna korralik. Noori mehi ahvatles ka tingimuse täitmine, mis oli seatud kõrgkoolis edasiõppimise eelduseks -- osalemine kommunismivastases võitluses. PILT: pildil on kaks erinevat tolle aja Saksa mundrit, mida kandsid Eesti mehed. Esimesel pildil on näha kahte rahvuslikku sümbolit, mis mundri juurde võisid kuuluda: varrukal sinimustvalge kilp ning kraenurgal embleem, mille motiiv pärines Vabadusristi (autasu Vabadussõjas võidelnutele) südamikust. Sellel on soomustatud käsivars, mis hoiab mõõka ning E-täht. Teisel mundril on näha samuti käevarrel kilpi, kuid rahvuliku embleemi asemel on kraenurgal olulisim SS- i tunnusmärk, SS-i embleem. Sõja alguses sakslased reeglina rahvuslikke tunnusmärke ei lubanud, kuid kuna sõja käigus vajasid nad järjest enam teistest
Liiliaõie harud on omavahel seotud. Märgi all asetseb ülespööratud otstega lint kirjaga ALATI VALMIS. Kodutütarde organisatsioonis on kasutusel erinevad tunnus- ja tunnustusmärgid. Tunnusmärkideks on metallist kotkamärk vormimütsil, ümmargune ringkonnatunnusega embleem vormipluusi vasakul käisel, järguastet näitavad järgutäpid vasakul varrukal, embleemi all. Tunnustusmärkideks on hoolsuspael vormipluusi paremal varrukal, hoolsusmärk, pikliku kujuga rinnanõel paremal kraenurgal, teeneterist tsiviilriietel kandmiseks. (Kaitseliidu Keskjuhatus). Organisatsiooni eesmärgid Kodutütarde organisatsiooni eesmärkideks on: 1. Kasvatada noorte isamaalist meelsust ja valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust, süvendada armastust oma kodu ja isamaa vastu, õpetada austama ja armastama eesti keelt ja Eesti meelt; 2. Kasvatada kõrge moraaliga isiksusi, kes on ausad, ettevõtlikud, otsustamis- ja
annaabi.ee 
