"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde
sellest lõunalauas kahekesi olles rääkida. Kuid nali polnud veel täielikult räägitudki kui Mari viskas
pihutäie kartulikoori talle näkku. Ja sinna see jutt jäigi. Ühel õhtul läks Tõnu Kurule. Ta ei teadnud isegi,
mida ta sealt õieti otsis, aga näe, jalad viisid. Talu õues käis vilgas töö. Kõik tassisid asju piimaankrutega
koormatud vankrile. Vara hommikul on ta linnas ja koorem muutub rahaks. Piim, või, vasikad - paari
tunniga saab kõik krabisevaks paberiks ja kõlisevaks hõbedaks. Ja see nõidus kordub kolm ja neli korda
nädalas. Vanker sõitis ära ja Tõnu läks koju. Paar päeva hiljem läks Tõnu uuesti Kurule. Nüüdki käis
hoogne töötegemine. Teda nähti ja ajati juttu. Tõnu sai teada et Jaani valmistatud Mäeküla piim on kuulus.
Juttu jätkus ka pikemaks. Kui piimamehe perekonnas väike talituslik sekeldus tekib ja nad võitehasesse
kaovad kaob ka Tõnu akna pealt ära
annaabi.ee 
