Tekib tunne, et jälle ma elaksin, su juurde kogu hingest nüüd sooviksin ja lõpuks on täitunud see. Ühika hirm Ballaad Saabus öö ja vaikus tuli ühes toas veel põleb tuli järsku kostab kuskilt krõps, teine veel ja kolmas liskas trepikojast kostab kisa. Siin on tondid vaimud ka magada ei julge ma, hirmust pärani on silmad piilun vaikselt enda ümber. Kõikjalt kostab krabinaid ühikas ei julge olla siin vist tõesti kummitab. Sügis Haiku Läheb külmemaks, kase lehed langevad, saabub pime aeg. Talv Haiku Väljas sajab lund, lumememme tehakse, veekate jäätub. Kevad Haiku Lumi sulamas, kõrgelt paistab päikene, lilled tärkavad Suvi Haiku Väljas väga kuum, ma rannas võtan päikest, suvevaheaeg. Kooli viinamarjad
raamatute vana õhukese padja alla panema. Juhtumid võlupadjaga ja spioonid Ühel päeval ärkas Samuel üles, kohe tormas ta juurde Katariina kes hakkas inglis keeles temalt sõnu küsima. Samuel ei osanud inglis keelt mitte põrmugi ja võlupadi oli kadunud. Katariina oli murest murtud ning otsis terve maja läbi. Lõpuks tuli välja, et Susanna oli patja laenanud ning selle hirmust prügikasti viskanud. Ühel päeval kui perekond tülitses esinemiste üle kuulsid nad akna taga krabinaid ja seal luuras Hull Matilda kes kuulis kõike võlupadjast. Ema sidus ta kinni, kuid ta lasti hiljem lahti. Perekond Seebimull võttis endale valvekoera, kes pidi spioone ja vargaid eemale hoidma. Ühel päeval lakkas pesu kuivati töötamast ja ema riputas riided õue kuivama. Koeral oli tol päeval mängutuju ja ta rebis ema riided katki. Seepeale pandi koer keti otsa. Koera nimi oli Fernando. Fernando oli kurb, sest ta pandi keti otsa. Ta parim sõber oli Susanna. Ühel päeval
liugleb vihmapiisaks muutudes jälle alla ja seikleb liivaterana teiste liivaterade seas. Koju tagasi jõudes märkab ta, et mõistab ka kardinate ja kellade kõnet. Seiklus metsas õpetab teda tähelepanu pöörama looduses ja vaikuses leiduvatele häältele. Kuigi kodunt ei minda ära kauaks ega eriti kaugele, teeb see seiklus poisist parema inimese. Loos ,,Jani seiklused Varjudemaal" kardab laps pimedusest kostvaid krabinaid ja kohtub varjukujuliste tegelastega. Need viivad ta hiireuru kaudu, mis on tõsielu- ja muinasmaailma vaheliseks väravaks, varjudemaale. Autor paigutab oma fantaasiaküllases visioonis lapspeategelase olukordadesse, kus samm-sammult avanevad valguse ja pimeduse vahekorrad ja varjude tekkemehhanism. Tegelaskujud Kriuks ja Krabistaja teevad Janile ekskursiooni varjude maailma. Fantaasiamaailmas