Modernism ja muusikateater
kunstiteater.
Sümbolistliku teatrit iseloomustab:
• Pole otsest tegevust
• Põhitähelepanu on meeleoludel, seisunditel
• Puudub psühholoogiline areng
• Tegelased ei tegutse, vaid kogevad oma Saatust (sümbolistidele oluline jõud)
Tegevus, lavastused olid üsna staatilised. Taotlus oli selles, et publik tajuks mingit saatuslikku
jõudu.
Tähtsus oli: lavakujundusel, valgustusel, värvid, helid (krabinad, nt „öine mets“, merekohin,
sammud)
Sümbol – vihjab märkidele, aga ei seleta midagi.
3. Teater ja ooperiteater 20. sajandi esimesel aastakümnel Saksamaal, Austrias ja
Itaalias. Max Reinhardt, Richard Strauss, Hugo von Hofmannsthal. “Salome”,
“Elektra”, “Ariadne Naxosel” (mis nendes modernistlikku ja/või eripärast).
19-20. saj. vahetus.
Iseloomustavad sõnad:
Fin de siécle ((19.) sajandi lõpp) mõisted kuuluvad ühiskonna ja