Krabiämbliklased
Eestis on 2016 aasta seisuga kindlaks tehtud vähemalt 37 liiki krabiämblikke ja neid on
üldiselt üsna kerge teistest eristada. Krabiämbliklaste kaks esimest jalapaari on muundunud
pikkadeks haardejalgadeks, mis saagi haaramiseks on hästi sobivad, kuid jalutamisel
kasutavad nad liikumiseks põhiliselt kahte tagumist jalapaari, mis on teistest lühemad.
Krabiämbliklaste jalad on külgmise asetusega, mis võimaldab krabilaadset liikumist ka
külgsuunas ja tahapoole.
Krabiämbliklased ei püüa saaki võrguga, vaid ootavad liikumatult lillelehtede vahel, mille
värvusega nad ühte sulanduvad. Mõningad neist on võimelised isegi vastavalt lille värvusele
oma värvust muutma. Üldiselt nende saagiks langevad liblikad, kärbsed või mesilased, kes
lendavad õitele nektari järele ning ei märka seal passivat ämblikku. Krabiämblik hoiab
esimest jalapaari kahele poole laiali – valmis saaki haarama
annaabi.ee 
